Vuojatluokta

Oddvar Rødmyr boahtá muhtin beaivvi min kantuvrii Åsliai. Jahki lea 2009. Son lea gullan min prošeavtta birra, ja lummas leat sus muhtin boares vuoddagat. Son muitala ahte vuoddagat leat leamaš anus aiddo báliid, maŋemusat beaivvi ovdal. Dat lea atnu vuoddagat, ja daid maŋemus jagiid lea son daid giessan go manná rievssatbivdui. Oddvar láve giessat vuoddagiid buvssaid badjel bivdoskuovaid ruodjasiid, nu ahte son sáhttá rasttildit jogaid nu ahte juolggit eai njuoskka. Dat leat seamma buorit dál go 100 jagi áigi.

Seamma ládje go eará vuoddagat min guovllus, de leat dain vuoddagiin maid iežaset čiegusvuođat.

Oddvar muitala ahte vuoddagat gávdnojedje muhtin jagiid áigi. Son jáhkká ahte lei su Vuojatluovtta áddjá gii lea daid atnán ovdal, ja ahte lei su áhkku gii daid lei njuikkohan, Hanna. Lei dušše son gii máhtii čuoldit/njuikkohit bearrašis, ja gii čulddii/njuikkohii vuoddagiid. Son muitala ahte Hanna Johannesdatter Alati, náitalan Hanse, lei riegádan Fállejogas dahje Ruoššaluovttas 1879. Sus ledje suopmelaš/kvena máttut, go su áddjá bođii Suomas. Hanna fárrii Vuojatluktii Lákkovutnii dalle go náitalii, ja son jámii 50-logu loahpas.

Vuoddagat Vuojatluovttas leat njuikkohuvvon ruovttus bodnon ulloláiggiin. Mearkkat vuoddagiin duođaštit eallilan eallima. Oddvarii lea geavahanárvu guovddážis, go son láve daid atnit go manná rievssatbivdui. Midjiide leat dáin vearditmeahttun historjjálaš árvu. Oddvar árvvoštallá lotnolasgávppi. Vahkku maŋŋil lotnahuvvá vuoddagiin eaiggátvuohta áibbas ođđa fabrihkas čuldojuvvon vuoddagiiguin, ja vuoddagiin mat duođaštit eallilan eallima. Ja goappašagat lotnolasgávppis leat duhtavaččat.

Ođđa vuoddagat čuvvot ain Oddvara go vuolgá rievssatbivdui, ja dat historjjálaš vuoddagat Vuojatluovttas leat oassin dál Giellaguovddáža árdnabumbbás. Dat leat čájehuvvon musea čájáhusskábes jaskes áigevihtanin báikkálašhistorjjás. Ja dat ellet ain viidáseappot, minsttarin ja inspirašuvdnan ođđa vuottačuldiide.

Njuikkohuvvon guovttegeardán ruovttus bodnon ulloláiggiin.
Vuoddagat leat 138 cm guhku ja 3,0 cm govddu. Vuotta loahpahuvvo 8 láiggiin
bárgiduvvon bárggežiin, bárggežiid originála guhkkodaga eat dieđe.

Viečča minstara