Liidnavuonna Álttávuona nuorttabealde lea mearrasámi giláš gos lea ollu historjá. Dát guovllut Álttávuonas dáruiduvve maŋimužžan, ja danin giella ja kultuvra lea doalahuvvon guhkibut dáppe go eará sajiin min guovllus.
Liidnavuonas leat máŋga kulturmuittu mat duođaštit sámi ássama gos sápmelaččat leat orron ja eallán eallimeaset. Danin mii lágidit kulturmuitovázzima Liidnavuonas mas lea ofelastin. Connie Karlsmo lea ofelasti.
Mii guossohit biepmu man Ingmar Moen ráhkada.
Mii lágidit bussemátkki Liidnavunnii ja ruovttoluotta. Busse vuolgá Lávggus (Meieriveien 5:s) dii. 08.30, ja olle fas Lávgui dii. 17.30.
Fertet dieđihit lágideapmái ja máksit iešmávssu:
Iešmáksu sidjiide geat čuovvot bussesáhtu: 200 ru.
Iešmáksu sidjiide geat eai čuovo busse: 150 ru.
Sivas go leat ráddjejuvvon sajit, de mii vuostáiváldit dieđihemiid dađistaga gitta dievvá. Jus don oaččut saji lágideapmái maŋŋel dieđiheami, de oaččut dieđu dan birra. Dieđuid máksima birra oaččut maŋŋel go leat ožžon saji.
Dieđut mearrasámi vahku birra:
Prošeavtta ulbmil lea ovddidit mearrasámi kultuvrra, giela ja historjjá.
Jagis 2026 galgá mis leat mearrasámi mánnu, mii juhkkojuvvo njealji vahkkui olles jagis.
Mearrasámi vahkuid lágideami vuođđun lea sámi giellavahkku-konseapta, gos leat iešguđetlágan doalut ja lágideamit daid vahkuid. Mearrasámi vahku/mánu oktavuođas galgat gaskkustit ja čalmmustahttit mearrasámivuođa riddoguovlluin, ja buktit ovdan resurssaid mat gávdnojit dáin guovlluin, namalassii olbmuid, dávviriid, muitalusaid, jna.
Sámediggi lea dorjon prošeavtta.