Mii lágidit mearrasámi beaivvi fiervvás mánáidgárdemánáide gaskal 4 – 5 jagi.
Fiervá lea gelddolaš báiki mánáide stoahkat. Doppe leat ollu maid sáhttá iskat, suokkardit ja oahppat.
Mii háliidat čájehit mánáide movt ovdalaš áiggi leat stoahkan skálžžuiguin fiervvás, ja movt dáid skálžžuid gohčodit sámegillii. Mearrasámi guovlluin leat mánát dávjá stoagadettiin navdán iešguđetge skálžžuid elliidnamahusaiguin. Mii áigut maid oahpahit mánáid oaggut. Mánát besset de oahppat gos boahtá dat biepmu maid mii borrat.
Mii lágidit doaimma mánáidgárddiide skálžžuiguin ja guollebivdduin. Mánáidgárddit galget ieža ovddasvástidit dolastallama ja boradeami jus dan háliidit, ja vejolaččat eará stohkosiid lágidit.
Mii leat sádden bovdehusa e-boasttain buot Álttá mánáidgárddiide, ja mánáidgárddit dieđihit fálaldahkii go vástidit dan e-boastta. Mis lea beaivválaččat sadji ovtta mánáidgárdái gos leat 4 – 5 jahkásaš mánát. Leat dat mánáidgárddit geat vuosttažin dieđihit geat vuosttamužžan ožžot sajiid gitta fálaldat dievvá, ja danin ferte vuordit mis duođaštusa lea go ožžon saji.
Fálaldat lágiduvvo mánnodagas geassemánu 15. beaivvis – duorastahkii geassemánu 18. beaivái iešguđege mánáidgárddiide.
Dieđut mearrasámi vahku birra:
Prošeavtta ulbmil lea ovddidit mearrasámi kultuvrra, giela ja historjjá.
Jagis 2026 galgá mis leat mearrasámi mánnu, mii juhkkojuvvo njealji vahkkui olles jagis.
Mearrasámi vahkuid lágideami vuođđun lea sámi giellavahkku-konseapta, gos leat iešguđetlágan doalut ja lágideamit daid vahkuid. Mearrasámi vahku/mánu oktavuođas galgat gaskkustit ja čalmmustahttit mearrasámivuođa riddoguovlluin, ja buktit ovdan resurssaid mat gávdnojit dáin guovlluin, namalassii olbmuid, dávviriid, muitalusaid, jna.
Sámediggi lea dorjon prošeavtta.