Lávgu álggaha dál ođđa prošeavtta. Dát prošeakta lea sámi báikenamaid čohkken ja registreren Álttás.
Ovttasráđiid Álttá girjerádjosiin ja Álttá historjáservviin mii doallat diehtojuohkinčoahkkima prošeavtta birra. Prošeakta čalmmustahttá sihke boarráset čálalaš gálduid ja maid njálmmálaš gálduid, dahje informánttaid. Mii háliidivččiimet oažžut oktavuođa olbmuiguin geain sáhttet leat dieđut sámi báikenamaid birra dain guovlluin gos mii dán jagi čohkket ja registreret báikenamaid.
Diehtojuohkinčoahkkin lea rabas buohkaide geat háliidit boahtit.
Dieđut báikenammaprošeavtta birra
Áltá lea viiddis ja dáppe lea sihke riddoguovlu, vuonat, duoddarat, čearut ja várrečohkat, ja dáppe lea sámi kultuvrralaš girjáivuohta. Sámi kultuvra, historjá ja gullevašvuohta vuhtto dáid guovlluid sámi báikenamain. Sámi báikenamain lea viiddis geavatlaš mearkkašupmi. Dat dávjá čilgejit makkár báiki lea oaidnit, makkár doaimmat dáhpáhuvvet báikkis, dahje makkár dehálaš dáhpáhusat doppe leat dáhpáhuvvan. Sámi báikenamaid áimmahuššan ja gaskkusteapmi lea dehálaš suodjalan dihte áitojuvvon giela ja kultuvrra.
Ollu sámi báikenamat Álttás eai gávdno vuos kárttain, muhto ellet ain soames báikkálaš olbmuid gaskkas, goit vel ain dál. Dasa lassin máŋga sámi báikenama leat dál biddjojuvvon boasttu báikái kárttain, dahje leat boastut čállojuvvon kárttaide. Oallugat sis geain odne lea máhttu sámi báikenamaid birra, leat vuorraset geardi. Danin lea hoahppu vurket ja seailluhit dáid dieđuid ovdal go šaddá menddo maŋŋit ja dieđut jávket, ja daid ii sáhte šat maŋit áigái seailluhit.
Mii, sámi giella- ja kulturguovddážin, dovdat ovddasvástádusa ja gohččuma joatkit bargguin čohkket ja registreret dáid sámi báikenamaid. Mii áigut bargat dáinna loahpageahčai 2026 rádjái. Dat guovllut gos prošeakta čađahuvvo lea:
- Uhca Liidnavuonažis
- Stuora Liidnavuonas
- Gámavuonas
- Fielvuonas
- Gárggus
Mii háliidivččiimet oktavuođa olbmuiguin geain lea dieđut sámi báikenamaid birra dáin guovlluin.