Mearrasámi vahkus mii bovdet mánáid Sámás mánáin lágideapmái gos lea stoahkan ja guoimmuheapmi Láhtaris.
Connie Karlsmo gii lea Uhca Liidnavuonažis eret, lea almmuhan álgogirjji “Vilmar fisker kveite”. Son searvá min lágideapmái gos mii lohkat dán girjji čudjosit, ja gos lea neaktin ja doaimmat mat čatnasit girjái. Jáhkát go ahte muhtun mánná darveha stuora báldá vuggii?
Mii dolastallat ja guossohit guolleburgeriid.
Dieđut Sámás mánáin birra:
Sámás mánáin lea sámegielat deaivvadanbáiki sidjiide geat leat máná vuordime, aitto šaddan váhnemiidda ja smávvamánnábearrašiidda geain leat mánát gaskal 0- 6 jagi. Mii lágidit oanehis deaivvademiid main leat iešguđet lágan fáttát. Fálaldat lea sámegielat deaivvadanbáikki smávvamánáide ja váhnemiidda.
Dieđut mearrasámi vahku birra:
Prošeavtta ulbmil lea ovddidit mearrasámi kultuvrra, giela ja historjjá.
Jagis 2026 galgá mis leat mearrasámi mánnu, mii juhkkojuvvo njealji vahkkui olles jagis.
Mearrasámi vahkuid lágideami vuođđun lea sámi giellavahkku-konseapta, gos leat iešguđetlágan doalut ja lágideamit daid vahkuid. Mearrasámi vahku/mánu oktavuođas galgat gaskkustit ja čalmmustahttit mearrasámivuođa riddoguovlluin, ja buktit ovdan resurssaid mat gávdnojit dáin guovlluin, namalassii olbmuid, dávviriid, muitalusaid, jna.
Sámediggi lea dorjon prošeavtta.